1910 -1920
Esimene maailmasõda vajutas pitseri 1910. aastatele, jaotades kümnendi kaheks täiesti erinevaks, enne- ja pärastsõjaaegseks ühiskonnaks. Sõja ajal leidus kõikjal meeldetuletusi olukorra karmusest. See oli aastakümme, mil algas tegelikult naiste sotsiaalne vabanemine. Naistelt hakati ootama kõigi tagalatööde endi õlule võtmist ja haigete ning haavatute eest hoolistemist. Naistemoes domineerisid sõja algul mundrid. Sõja kestel ja pärast sõda toimusid muutused praktilisest vajadusest.
Juuksed sümboliseerisid sel aastakümnel naiste seisundit ühiskonnas samavõrd kui korsett ja muutusid tugevaid tundeid äratavaks teemaks. Eelmise aastakümne juuksemoe tipp ei sobinud kuigi hästi uue, rohkem klassikast mõjutatud joonega, ning kõrgendatud vöökoht nõudis uut soengumoodide repertuaari. Puhtpraktilisel põhjusel lasksid paljud naised oma juuksed lühikeseks lõigata.
Alguses langes „poisipea“ stiil ebasoosingusse, kuid hiljem ei võtnud lühikesi juukseid omaks mitte ainult need, kes töötasid. Seda peeti šikiks ja paljud noored naised näitasid sellega oma moekust ja iseseisvust. Lühiksesi juukseid pooldati, kuna need tundusid ka leinaajal sobivamad. Pärast sõda sai kihk juuksed maha lõigata õhutust kinotähtede eeskujust ning üldisest soovist olla moodne.
Eelistatud soenguks oli ka nn „kardinasoeng“ , mis oli kompromiss pika ja lühikese soengu vahel. Juuksed kammiti keskelt lahku ja tõsteti üle ehispaela. Õhtul kaunistati see sulgede või vääriskividega ja kaarena põskedele langevad juuksed seoti taha lõdvaks sõlmeks või rulliks.
Allikas: Iluguru
Juuksed sümboliseerisid sel aastakümnel naiste seisundit ühiskonnas samavõrd kui korsett ja muutusid tugevaid tundeid äratavaks teemaks. Eelmise aastakümne juuksemoe tipp ei sobinud kuigi hästi uue, rohkem klassikast mõjutatud joonega, ning kõrgendatud vöökoht nõudis uut soengumoodide repertuaari. Puhtpraktilisel põhjusel lasksid paljud naised oma juuksed lühikeseks lõigata.
Alguses langes „poisipea“ stiil ebasoosingusse, kuid hiljem ei võtnud lühikesi juukseid omaks mitte ainult need, kes töötasid. Seda peeti šikiks ja paljud noored naised näitasid sellega oma moekust ja iseseisvust. Lühiksesi juukseid pooldati, kuna need tundusid ka leinaajal sobivamad. Pärast sõda sai kihk juuksed maha lõigata õhutust kinotähtede eeskujust ning üldisest soovist olla moodne.
Eelistatud soenguks oli ka nn „kardinasoeng“ , mis oli kompromiss pika ja lühikese soengu vahel. Juuksed kammiti keskelt lahku ja tõsteti üle ehispaela. Õhtul kaunistati see sulgede või vääriskividega ja kaarena põskedele langevad juuksed seoti taha lõdvaks sõlmeks või rulliks.
Allikas: Iluguru