1970 - 1980
1970ndad on saanud halva maitse sümboliks, sest nad sünnitasid trende, mis murdlainete kombel saabusid selleks, et kohe kaduda. Kuigi tagasivaates on nii glam rokk, platvormkingad kui ka disko andnud ainet üleolevateks naljadeks, oli samal ajal ka eksperimenteerivat vaimu ning punk oli ajastu tõeline väljendaja.
1970ndatel olid taas moes püsilokid ja ülimaks saavutuseks oli geomeetriline lõige kombineeritult tihedate lokkidega. Väga populaarsed olid keemilised spiraallokid ning lainetavad lahtised keemilised lokid, mis enamasti olid leekivpunased, kammiti üles sõjaaegseks lokikuhilaks.
Retrohuvi, mis algas 1970ndate algul 1920-30.aastaid kajastavate filmidega, muutis taas populaarseks poisipea.
Vahvlilokid olid sel aastakümnel püsinähtus ning populaarsed olid ka peenikesed patsid, millega koos kasutati kangast punutud patse. Etnilised stiilid afrosoengust rastade imiteerivate väikeste patsideni olid moehullus, ja naistelt oodati ainult eksperimenteerimist.
Juustele oli see värvikas kümnend, popid olid punakad toonid, eelkõige erksad, väga kunstlikud värvid, ja tagasi oli ka henna. Tänavapilti ilmus jälle ka triibutamine, enamasti küll pleegitamisena, ning soeng nägi välja, nagu oleks kristallsuhkrune kamm läbi juuste tõmmatud. Järguline lõige tuli kõikvõimalikes variantides! Kihilised soengud erineva pikkusega salkudest, mis olid laialt levinud 1970ndatel, nägid välja, nagu oleks ühendatud kaks soengut: pealmine juustekiht lühike ja alumised pikad. Enam ei nähtud vaeva juuste föönitamise ja tupeerimisega, sest juuste kuivatamiseks piisas vaid kümnest sõrmest.
Diskovaimustus tõi valiku sillerdavaid värve ja efekte. Meik muutus keerukamaks, kuna koos kasutati erinevaid värve, juveelisarnaseid pigmentvärve ja litreid.
Allikas: Iluguru
1970ndatel olid taas moes püsilokid ja ülimaks saavutuseks oli geomeetriline lõige kombineeritult tihedate lokkidega. Väga populaarsed olid keemilised spiraallokid ning lainetavad lahtised keemilised lokid, mis enamasti olid leekivpunased, kammiti üles sõjaaegseks lokikuhilaks.
Retrohuvi, mis algas 1970ndate algul 1920-30.aastaid kajastavate filmidega, muutis taas populaarseks poisipea.
Vahvlilokid olid sel aastakümnel püsinähtus ning populaarsed olid ka peenikesed patsid, millega koos kasutati kangast punutud patse. Etnilised stiilid afrosoengust rastade imiteerivate väikeste patsideni olid moehullus, ja naistelt oodati ainult eksperimenteerimist.
Juustele oli see värvikas kümnend, popid olid punakad toonid, eelkõige erksad, väga kunstlikud värvid, ja tagasi oli ka henna. Tänavapilti ilmus jälle ka triibutamine, enamasti küll pleegitamisena, ning soeng nägi välja, nagu oleks kristallsuhkrune kamm läbi juuste tõmmatud. Järguline lõige tuli kõikvõimalikes variantides! Kihilised soengud erineva pikkusega salkudest, mis olid laialt levinud 1970ndatel, nägid välja, nagu oleks ühendatud kaks soengut: pealmine juustekiht lühike ja alumised pikad. Enam ei nähtud vaeva juuste föönitamise ja tupeerimisega, sest juuste kuivatamiseks piisas vaid kümnest sõrmest.
Diskovaimustus tõi valiku sillerdavaid värve ja efekte. Meik muutus keerukamaks, kuna koos kasutati erinevaid värve, juveelisarnaseid pigmentvärve ja litreid.
Allikas: Iluguru