Soengud vanas roomas
|
Moes oli juuste värvimine ja pleegitamine mida teostasid spetsiaalsed orjad. Väga moes oli olla blond. Naised eksperimenteerisid pleegitajatega mille tulemuseks olid tihti rikutud juuksed. Lihtsam oli kanda parukat, mis oli tehtud põhja Saksamaalt toodud orjatüdrukute juustest. Seaduse kohaselt kandsid prostituudid kollaseid parukaid.
Peakatteid ei kantud. Sageli kaeti soeng õhukese õlgadeni ulatuva looriga. Varajases Roomas kandsid mehed üsna pikki juukseid ja habemeid. Vabariigi ajal olid habemed endiselt veel moes, aga juuksed lõigati juba lühikeseks. Hiljem, umbes 200 eKr, muutus raseerimine väga levinuks. Habemeid jäid kandma ainult filosoofid ja õpetlased, soovides järgida Rooma tarkade stiili. Habemeajamise töökojad said populaarseteks meeste kogunemiste kohtadeks, kus peeti nii poliitilisi kui ärilisi vestlusi. Eriti rikkad lasid teha seda protseduuri spetsiaalsetel orjadel kodus. Juuksed olid suhteliselt lühikesed, kuid soengustiil oli enamasti suunaga ette ning hästi õli- või vahatatud. Kasutati ka kuumi tange lokkide tegemiseks. Juukseid kähardasid ka küpses eas mehed. Kiilaspäisust peeti inetuks ja püüti seda varjata ning ka ravida kõiksuguste haisvate vedelikega. Kasutati ka valejuukseid, mis olid liimitud peanahale ja korralikult kujundatud. Julius Caesar tõi moodi loorberipärja, mis oli aumärgiks sõjaliste või akadeemiliste saavutuste eest, samas oli see talle ka hea võimalus varjata oma süvenevat kiilaspäisust. Blondid juuksed köitsid ka mehi, kuid nemad piirdusid ainult kullatolmu kasutamisega soovitud efekti saavutamiseks. Keiser Hadrianus (teisel sajandil pKr) tõi jälle kord moodi habeme. Nüüd hakati seda aga hoogsalt kujundama õlide ja lokitangide abil, et saavutada võimalikult mitmesuguseid kujusid. |